Liikumine Talvises keskkonnas: Eneseanalüüsi kohvik ja arendatavate pädevuste analüüs

Eneseanalüüsi kohvik

Eneseanalüüsi kohvik on analüüsimeetod, mida kasutada õpitu ja tegemiste analüüsimiseks. Meetodit saab kasutada näiteks koolitustel ja seminaridel. Analüüs sisaldab "4 peatust", kus asetseb paber ja küsimus. Osalejad töötavad ühe paberi juures kokku lepitud aja(umbes 10 min.) ja seejärel liiguvad edasi, et täiendada teiste gruppide kirja pandut.Erinevaid „peatusi“ tutvustades tuuakse välja ka nende omavaheline seos ja täpsemad näited, et luua osalejatele selge arusaam oodatus tulemustest. Mõtlemiseks, innustuse andmiseks võib lehtedele joonistada küsimusega seotud sümboleid.

Küsimused:

1. Oskused – mida oskan (paremini teha)?

2. Suhtumine – minu suhtumine … on muutunud?

3. Teadmised – ma tean rohkem …?

4. Praktilised tulemused – tegevused?

Hiljem tehakse kõikidest "peatustest" kokkuvõte ja vajadusel küsib koolitaja selgitust.

http://mitteformaalne.archimedes.ee/?p=3100

Arendatavate pädevuste analüüs

Meie noortekohtumise projekti üks eesmärkidest oli arendada teatud pädevusi. Selleks, et olla teadlik nende pädevuste arendamisest, mõtlesime välja viisi, kuidas igapäevaselt enese jaoks määratleda teatud pädevuste arendamise taset. Selleks jagasime noored segarühmadesse (igast partnerkollektiivist noori igasse rühma) ning iga rühm tegi enese pädevuste graafiku.

Graafiku vasak külg (nool üles) näitas hinnangut skaalal 0-5 (0-arenes kõige vähem ja 5-arenes kõige enam) ning graafiku alumine kül (nool paremale) näitas noortekohtumiste päevade arvu (1- esimene päev, 2- teine päev jne). Graafiku juurde oli erinevate värvidega tehtud nö legend pädevuste kohta. Iga pädevus oli märgitud/kirjutatud erineva värviga. Analüüs toimus selliselt, et iga päev märgiti vastava pädevuse värviga graafikusse selle päeva peale, mille tegevusi analüüsiti, täpike vastavalt sellele, kui palju rühm leidis pädevust arendavat. Näiteks oli sportlik aktiivsus pädevuseks ning selle värvus oli roheline. Kui noored leidsid, et arendasid seda pädevust väga palju, siis märgiti graafikusse selle päeva kohale roheline punktikene number viie kohale. Kui noored leidsid eneseanalüüsi käigus, et vähem, siis valiti vastav number ja märgiti tolle päeva kohta selle hinnangu juurde. Viimasel päeval ühendati ühte värvi punktid graafikujooneks, et teha pädevuste arendamise kohta üldkokkuvõte ja näha, et millisel päeval antud pädevust rohkem ja millisel päeval vähem arendati.
Selle meetodi juurde kuulub ka rühma selgitus - iga päev pärast graafiku täitmist tuleb iga rühm ette ja põhjendab teistele, et miks see pädevus just sellise arenemise hinnangu sai. Viimasel päeval, kui on loodud joongraafik, antakse rühm-rühma haaval suuliselt hinnang sellele, et miks graafik just sellise kuju mingi pädevuse kohta on saavutanud.